Palverännak

Oikumeenilise noorsootöö üheks tähtsaks töölõiguks on olnud palverännakute korraldamine Eestis ja ka väljaspool Eestit.

Palverännakud Eestis on toimunud Lõuna-Eestis ja Vormsi saarel. Lõuna-Eestis läbis teekond Rõuge, Haanja ja Vastseliina vallad marsruudil: Rõuge – Haanja ja Suur Munamägi – Plaani – Pressi – Piusa jõe kallast mööda Vastseliinasse – piiskopilinnuse varemed Vana-Vastseliinas. Vormsi saarel läbis rännak Vormsis tegutsevaid kogudusi, milleks olid Rälby Baptistikogudus ja EELK Vormsi kogudus Hullos.

Palverännaku kavad on sisaldanud mitmesuguseid traditsioonilisi palverännaku elemente, nagu vaikne tund, mõtisklus, mida inspireerib hommikul jagatav sõnum, palve. Rühmatööd ja tagasiside pakuvad võimalust kogetut teistega jagada, ka seda, mida on õpitud, mida üllatavat, mida rasket, mida rõõmsat pakkus päev. Loengud lisavad võimalust enda harimiseks läbi pisut tavapärasema meetodi. Koos rändamine, ühislaulud, lõkkeõhtud seovad rändajaid omavahel ja aitavad kaotada piire tavalise noore ja kirikuskäija noore vahel ning ka noorte vahel erinevatest konfessioonidest. Kristliku kiriku vaimset rikkust lubavad kogeda erinevate konfessioonide poolt läbi viidavad palvused, millele vajadusel lisandub rituaalide selgitus.

Väljapoole Eestit oleme korraldanud palverännaku Kesk-Prantsusmaale Taizé kloostrisse. Palverännak algas Eestist. Sõideti Rootsi kaudu Saksamaale, kus peatuti palvusteks kirikutes. Taizés võttis noori vastu vendade kogukond, kes on oma elu pühendanud Kristuse järgimisele. Külaliste vastuvõtmisel abistavad neid kaks õdede kogukonda. Kolm korda päevas kogunevad kõik, kes Taizés viibivad, palvusele, et koos kiita Jumalat lauldes ja vaikuses. Iga päev viivad kogukonna vennad läbi usuallikaid tutvustavaid piiblitunde. Sissejuhatusele järgneb aeg mõtiskluseks ja arutluseks ning praktilisteks töödeks. On võimalus nädalal veeta ka vaikuses, et näha oma elu suuremat sügavust Evangeeliumi valguses. Pärastlõunal saab täpsema teemaga vestlusringides süveneda küsimustesse, mis puudutavad usutõdesid ja tänapäeva maailma mitmepalgelist tegelikkust: „Kas andestus on võimalik?”, „Globaliseerumise väljakutse”, „Kuidas vastata Jumala kutsele?” jms. Kunsti käsitlevad teemad (maalimine, fotograafia, muusika, luule) on teine võimalus tundma õppida elu ilu ja mõtet. Nädal Taizés võimaldas tunda lähedust Jumalaga läbi palve ja isiklike mõtiskluste, teisalt kogeda rahvusvahelist ühtsust ja solidaarsust. Taizé vennad rõhutavad alati, et Taizé ei ole liikumine. Küllap meenub igaühele, kes käinud Taizés, kuidas vennad alati südamele panevad, et koju tagasi minnes otsitakse ning tugevdatakse sidet oma kodukogudusega.

Vend Roger, Taizé kloostri rajaja on öelnud, et kogukonna elu on ühtsuse harjutamine ja dialoogi harjutamine. Enne kui me söendame kõnelda kristlastevahelisest ühtsusest, õpime, et osadus tuleb tõeks elada lähimas kristlikus kogukonnas. Me teame väga konkreetselt, mida mõeldakse vennaliku armastuse, andestuse, austuse ja üksteisega arvestamise all. Seda sõnumit – lepitus algab kodust – annavad Taizé kloostri vennad edasi ka kloostri külastajatele, sadadele tuhendetele noortele üle terve maailma, suunates neid otsima lepitust ning ühtsust eelkõige iseenda ja oma kodukoha kristlaste vahel. Lepitus algab kodust - seda põhimõtet on peetud Taizé vennaskonna olulisimaks panuseks oikumeenilisse liikumisse.

Kas kristlastel on piisavalt suur süda, arvar kujutlusvõime, palav armastus, et avada Evangeeliumi tee: elada lepituses? Nii on küsinud vennad Taizést. Nii võime küsida ka meie, kristlased praegu ja siin selles Eestis, kus me elame.