Jõulusõim

Jõulusõime projekt käivitati juba aastal 2007, kui EKNN otsustas oma koosolekul pikaajalise plaani jõulusõimest Tallinna kesklinnas ellu viia. Alustati läbirääkimised linnapea, linnavalitsuse, Event Mastersi ning Kopli Kunstigümnaasiumiga. Linnavalitsus suhtus ideesse väga positiivselt, ja sealt saadi ka soovituskiri projektitaotlusi silmas pidades. Projekt saadeti Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Kultuurkapitalile ning Hasartmängumaksu nõukogule. Ainus positiivne vastus tuli Eesti Kirikute Nõukogult.

Alguses oli mõte, et jõulusõim tuleks Tallinna Raekoja platsile. Lõppude lõpuks sõime asukohaks sai Niguliste ja Harju tänava nurk Vilde mälestusmärgi ees. Koht oli väga hea ning ka sümboolne: Ega Maarjal ja Joosepil ka polnud kohta seal, kus kõik rahvas kogunes, vaid katusealuses natuke eemal.

Kopli Kunstigümnaasiumi 6B ja 9B klassi õpilased, eesotsas õpetajad Liane Kippel ja Kaire Olt, valmistasid sõime kujud. Sõime Jeesus-lapsele meisterdas Agu Kaljuste. Sõime asetati ka sõimekompositsiooni ideed ja ajalugu tutvustavad tekstid neljas keeles ning jõuluevangeelium eesti ja vene keeles. Mängis ka cd ’Esimesed jõulud’, mis ilusa muusika ja tekstide kaudu jutustas jõulusõnumit vaatajatele.

Tallinna kesklinna valitsus andis projektisse väga suure panuse: Maja ehituse, valve, elektri ning teeviitade kulud kaeti linna poolt. Sõime ülespanek natuke hilines, aga avamine toimus plaanipäraselt esimesel advendil. Avamisel aitasid kaasa EELK Tallinna praostkonna noored, kes jagasid inimestele noortelaagris vilditud ingleid. Ingliteemat jätkati kuni kolmekuningapäevani: nädalavahetustel olid erinevate konfessioonide esindajad (EELK, EAÕK, EEKBKL ning AKEL) sõime juures ning kas jagasid ingleid (vilditud, lõngast meisterdatud, ingliga helkureid...) või pakkusid inimestele võimalust ise meisterdada. Sõime juures peatusid väga paljud inimesed, ning vanemad / vanavanemad jutustasid ise lastele jõuluöö sündmustest (või vastupidi). Pildistamine sõime juures oli ka populaarne. Märgatavalt palju käis sõime juures venekeelseid inimesi.

Teisel advendil toimus Raekoja platsil, jõuluturu laval kahetunnine EKNNi korraldatud programm. Mängisid ansamblid Crux ja Trepikojabänd ning laulis gospelkoor Living Stone. Moderaatoriks oli Märt Saar, kes rahva keeles, jõulukaunistuste sümboolika ning argipäeva näidete kaudu jutustas üpris suurele kuulajaskonnale jõulude kristliku sisust ja tähendusest. Eelnevalt oli meil küll palutud ’mitte päris jutlustama hakata’, kuid jutlustatud sai nii seadus kui ka evangeelium. Tagasiside programmijuhi poolt oli väga positiivne ning meid kutsuti järgmine aasta jälle.

Julgeks öelda, et sõimekompositsiooniga on jõuluevangeelium leidnud lõpuks ruumi Tallinna linnapildis ka väljaspool kirikuid. Üldiselt inimesed võtsid sõime vastu väga hästi, ja see pälvis tähelepanu ka Eesti Päevalehes. Loodame teha sellest iga-aastase traditsiooni, et sõim saaks oma olemasolekuga kuulutada evangeeliumi keset linna, rahva keskel.